Depression is not a sign of weakness, it is just a sign that we have been strong for too long .

Need hetked, kui tunnen üksindust südames ja igatsust hinges, liigub aeg teosammul . Kui aga on kõik hästi, naeran südamest, tunnen seda õnnetunnet ning lihtsalt on hea olla, siis need ajad mööduvad kui hetked . Hetkel mu uut kirjutamissoovi on saatmas mõnus rahulik muusika, kõrvale rüüpan piparmünditeed ja naudin küünlavalgust . Elu on siiski ilus . Halbadel aegadel tuleb pöörata tähelepanu ka pisiasjadele .. See võib tuua naeratuse näole siis, kui seda kõige vähem oodanud oled . Praegu on taas aeg, kus kõik ei ole hästi, kui ei saa nautida õnne, mida olen nii kaua taga igatsenud ja otsinud . Ehk peaksin selle otsimise lõpetama, nautima seda, mis teeb mul tuju heaks ja lihtsalt tundma elust rõõmu . Küll õnn kunagi ka minu ukse ülesse leiab ja annab mulle selle rahulolutunde, mida südames nii igatsen .

Vahepeal oli mul siin taaskord üks perssekukkunud suhe, mis soovin, et ei oleks siiski juhtunud . Kuid mis ikka .. Juhtus, sain haiget, nüüd taastun sellest kõigest . Üritan olla õnnelik . Või tegelikult mitte just õnnelik, vaid lihtsalt rõõmus .. Tunda rõõmu pisiasjadest, mis ilustavad mu päeva, nautida aega, kui saan olla oma pisikestega ja vahepeal käia külas vanaemal, kes on mulle oluliseim inimene üldse . Ma ei pruugi seda alati küll talle välja näidata, kuid ma tean, et ta teab, kui tähtis ta mulle on ja kui oluline on see, et tal oleks kõik hästi . Nüüd kui soojemaks läheb, üritan tal taaskord hakata Urgel töökõrvalt abiks käima . Seal on alati midagi teha . Ja sealolles saan taaslaadida oma akusid, mis juba nii tühjaks saamas on . Saan puhata Komeedist, Tallinnast ja kurbusest . Seal on kõigele muule vaja mõelda, ning see teeb ainult head, kui saan rahu ja vaikust . Toimetada rahulikult aias, aidata vanaema ja saada ka sellest seda rahulolutunnet, et olen teinud midagi õigesti ja hästi . Suvel, kui saan oma kahenädalase puhkuse, ehk pool ajast saan seal veedetud . Seda oleks vaja . Nii mulle kui ka vanaemale . Sest ta ütles mulle kord, et ma olen hakanud harvem jälle tema juures käima . Mitte, et ma teeks seda meelega, aga kui on tööst vabad päevad, ega siis palju teha ei jaksa . Enamus ajast olen lihtsalt kodus ja puhkeasendis . See kõik on nii väsitav . Kuid ei ole midagi teha . Ma saan hakkama, ma sunnin end edasi liikuma ja mitte alla andma . Ma olen tugev, kuid ka kõige tugevamatel on kohati neid nõrkushetkeid, kus tahad alla anda, kõigest loobuda ja tagasivaatamata ära minna ning kaduda . Ma olen selles kindel, et ma ei ole ainuke, kes nii on tundnud .

Nii hästi on aru saada, kui ma ei ole juba ammu taas kirjutanud .. Mõte jookseb lihtsalt nii kinni ja tegelen vahepeal muude asjadega, et aju lukust lahti saaks .. Aga kuna see õnnestuda ei taha, siis lõpetan tänaseks ja loodan hakata tihemini neid postitusi tegema .