Sunday, May 1, 2011

Still alive but I'm barely breathing ...

Ma olen lakanud naeratamast, sest isegi see on nii kuratlikult valus . Nüüd on tõesti see hetk käes, kus ma ei tea, enam mida teha . Olen lootusetult eksinud . Ja ei ole kaarti, mis mind siit välja oskaks juhatada .
Olen teinud oma otsuse . Ma lõpetan siin oma viimase klassi ja siis korjan raha, et siit kiiresti ära minna . Ma ei jaksa enam siin midagi teha . Ja sellel ei ole ka enam mingit mõtet . Sest see kõik läheb nagunii perse :( . Niiet mõtetu on üritada . Mul on endast lihtsalt hale .
Ma lihtsalt ei mõista seda, miks ja kuidas ta suutis panna mind endasse armuma ja siis mulle haiget teha . Kas ta tundis sellest rõõmu või rahulolu ? Kas ta selle peale ei mõelnud, et ka minul on tunded, et ka mina võin haiget saada ? Mul kummitab vaid üks sõna peas koguaeg : Miks ?
Ma lihtsalt loodan, et suudan kunagi olla nii, et ma ei mõtle ta peale, et ma saaksin veeta ühe päeva ilma pisarateta .. Aga ma ütlen ausalt, ma ei ole kindel, kaua ma nii suudan jätkata .. :S .

No comments:

Post a Comment